Gilberti sündroom on kõige tõenäolisem diagnoos
Selle 16-aastase poisi puhul, kellel on isoleeritud hüperbilirubineemia (47 µmol/L), normaalne ASAT (36 U/L), normaalne vereanalüüs ja puuduvad kõhuvalud, on kõige tõenäolisem diagnoos Gilberti sündroom, mis nõuab ainult patsiendi rahustamist ja edasist ravi ei ole vaja. 1
Diagnostiline lähenemine
Bilirubiiini fraktsioneerimine on esimene samm
Esimene ja kõige olulisem diagnostiline samm on määrata konjugeeritud ja konjugeerimata bilirubiin, et eristada põhjust 1, 2:
- Konjugeerimata hüperbilirubineemia viitab hemolüüsile või konjugeerimise häirele (nt Gilberti sündroom)
- Konjugeeritud hüperbilirubineemia viitab maksaparenhüümi kahjustusele või sapiteede obstruktsioonile
Gilberti sündroomi tunnused selles juhus
Järgmised kliinilised tunnused toetavad tugevalt Gilberti sündroomi diagnoosi 1:
- Isoleeritud bilirubiini tõus (47 µmol/L) ilma teiste maksanäitajate häireteta
- Normaalne ASAT (36 U/L - ülemise normi piires)
- Normaalne täielik vereanalüüs (välistab hemolüüsi)
- Puuduvad kõhuvalud või muud sümptomid
- Noor täiskasvanu (16-aastane)
Juhul kui enamik tõusnud bilirubiinist on konjugeerimata fraktsioon ja hemolüüs on välistatud, on põhjus praktiliselt alati Gilberti sündroom 1.
Vajalikud täiendavad uuringud
Kohesed laboratoorsed testid
Tellida tuleb:
- Fraktsioneeritud bilirubiin (konjugeeritud vs konjugeerimata)
- Retikulotsüüdid - hemolüüsi välistamiseks (kuigi täielik vereanalüüs on normaalne, mis teeb hemolüüsi ebatõenäoliseks)
- ALP (aluseline fosfataas) - sapiteede obstruktsiooni välistamiseks
- Albumiin ja INR - maksa sünteesifunktsiooni hindamiseks
Hemolüüsi välistamine
Kuigi täielik vereanalüüs on normaalne (Hgb 139 g/L, normaalse MCV 83.6 fL), mis teeb hemolüüsi väga ebatõenäoliseks, tuleks siiski kontrollida:
- Retikulotsüütide arv
- Haptoglobiin
- LDH
Normaalne hemoglobiin ja puuduv aneemia teevad hemolüüsi praktiliselt võimatuks 1.
Ravi ja juhtimine
Gilberti sündroomi korral
Kui diagnoos kinnitub (konjugeerimata hüperbilirubineemia ilma hemolüüsita), on ainus vajalik tegevus patsiendi täielik rahustamine 1. Gilberti sündroom on:
- Healoomuline pärilik ainevahetushäire
- Põhjustatud glükuronüültransferaasi ensüümi vähenenud aktiivsusest
- Ei vaja mingit ravi
- Ei mõjuta eluiga ega elukvaliteeti
- Võib ägeneda haiguse, stressi, paastumise või füüsilise koormuse ajal
Patsiendi nõustamine
Selgitada tuleb:
- Seisund on healoomuline ja ei vaja ravi
- Kollasus võib perioodiliselt süveneda stressi, haiguse või paastumise ajal
- Ei ole vaja dieeti piirata ega elustiili muuta
- Ei ole vaja regulaarseid kontrolle
- Seisund ei mõjuta maksa funktsiooni pikaajalises perspektiivis
Olulised hoiatused
Kui bilirubiin on peamiselt konjugeeritud
Kui fraktsioneeritud bilirubiin näitab, et konjugeeritud bilirubiin on >25 µmol/L, siis on tegemist tõsisema seisundiga ja vaja on 1:
- Kõhuõõne ultraheliuuring - sapiteede obstruktsiooni välistamiseks
- Viirushepatiidi markerid (HAV, HBV, HCV)
- Autoimmuunsed antikehad
- Võimalik suunamine gastroenteroloogi juurde
Punased lipud, mis nõuavad edasist uurimist
Järgmised tunnused ei sobi Gilberti sündroomi diagnoosiga ja nõuavad põhjalikumat uurimist:
- Kõhuvalu (kuigi selles juhus oli ainult lühiajaline 2-minutiline ebamugavustunne)
- Tõusnud transaminaasid (ASAT on siin normaalne)
- Tõusnud ALP
- Aneemia või trombotsütopeenia
- Koagulopaatia
Energiajookide roll
Kuigi patsient tarbib energiajooke 2x nädalas, ei ole see tõenäoliselt seotud hüperbilirubineemiaga. Siiski tasub soovitada nende tarbimise vähendamist üldise tervise huvides.
Järelkontroll
Gilberti sündroomi kinnitamisel:
- Ei ole vaja regulaarseid laboratoorseid kontrolle
- Patsient võib pöörduda tagasi, kui tekivad uued sümptomid
- Dokumenteerida diagnoos meditsiinilises ajaloos, kuna see võib mõjutada teatud ravimite metabolismi tulevikus