In a 15-year-old with fever who experiences transient paresthesias in multiple body regions lasting up to three minutes and relieved by scratching, without rash, what differential diagnoses should be considered and what investigations are indicated?

Medical Advisory BoardAll articles are reviewed for accuracy by our Medical Advisory Board
Educational purpose only • Exercise caution as content is pending human review
Article Review Status
Submitted
Under Review
Approved

Last updated: November 11, 2026 • View editorial policy

Have a follow-up question?

Our Medical A.I. is used by practicing medical doctors at top research institutions around the world. Ask any follow up question and get world-class guideline-backed answers instantly.

15-aastasel palavikuga patsiendil, kellel tekivad lühiajalised näpistavad tunded erinevates kehapiirkondades ilma lööbeta, tuleb kõigepealt välistada tõsised nakkuslikud ja süsteemsed haigused

Kõige olulisem on välistada entsefaliit, multisüsteemne põletikuline sündroom (MIS-C) ja muud tõsised palavikuga kulgevad seisundid, mis võivad põhjustada neuroloogilisi sümptomeid. 1, 2

Diferentsiaaldiagnostika

Esmased kahtlused palavikuga noorukil:

Entsefaliit või entsefalopaatia - kuigi patsiendil puudub muutunud teadvus (mis on entsefaliidi peamine kriteerium), võivad parestesiad olla varajane neuroloogiline sümptom. Entsefaliidi kriteeriumid nõuavad muutunud teadvusseisundit ≥24 tundi, kuid tuleb jälgida sümptomite progresseerumist 1.

MIS-C (SARS-CoV-2-ga seotud multisüsteemne põletikuline sündroom) - võib esineda palavik, neuroloogilised sümptomid (sh parestesiad), kuigi tavaliselt kaasneb lööve. Epidemioloogiline seos COVID-19-ga viimase 4 nädala jooksul on oluline 3.

Viiruslik infektsioon neuroloogiliste ilmingutega - eriti enteroviirused (EV-71), influenza entsefalopaatia, või muud viiruslikud infektsioonid võivad põhjustada parestesiaid 2.

Autoinflammatorised haigused - perioodilise palaviku sündroomid (PFAPA, FMF, hüper-IgD sündroom) tuleb kaaluda, kui palavik on episoodiline 4, 5.

Kohustuslikud uuringud

Esimese taseme skriining (teha viivitamatult):

  • Täisvereanalüüs - leukotsütoos, trombotsütopeenia, lümfopeenia võivad viidata MIS-C-le või tõsisele infektsioonile 3
  • CRP ja ESR - kõrgenenud põletikumarkerid 3, 6
  • Elektrolüüdid (eriti naatrium) - hüponatreemia võib viidata MIS-C-le või entsefaliidile 3
  • Maksafunktsioon (ALAT, ASAT) 3
  • Troponiin ja BNP - südamekahjustuse välistamiseks MIS-C korral 3
  • SARS-CoV-2 PCR ja seroloogia - MIS-C välistamiseks 3

Neuroloogilised uuringud (kui kahtlus entsefaliidile):

  • Lumbaalpunktsioon - kui tekivad fokaalsed neuroloogilised sümptomid, teadvuse häired või sümptomid progresseeruvad. CSF analüüs peab sisaldama: rakuarvu, valku, glükoosi, Gram-värvi, külvi, PCR viiruslikele patogeenidele 1, 2, 7
  • EEG - kui kahtlus entsefaliidile või subkliinilistele krampidele 1
  • Ajuvisualiseerimine (MRI eelistatult) - enne lumbaalunktsiooni, kui on fokaalsed neuroloogilised leiud 1, 2

Täiendavad uuringud kliinilise pildi põhjal:

  • Uriinianalüüs ja -külv - kuseteede infektsiooni välistamiseks 8
  • Vere külv - baktereemia välistamiseks 8
  • Kõhuõõne ultraheli - kui kaasneb kõhuvalu 3, 6
  • Ehhokardiograafia - kui kahtlus MIS-C-le või Kawasaki tõvele 3, 9

Kliinilised hoiatussignaalid, mis nõuavad kiiret sekkumist:

  • Tsüanoos, tahhüpnoe, halb perifeerne perfusioon 10
  • Petehhiad 10
  • Muutunud teadvusseisund, letargia 1
  • Fokaalsed neuroloogilised leiud 1
  • Krambid 1
  • Rektaaltemperatuur >40°C 10

Oluline meeles pidada:

Parestesiad palavikuga võivad olla varajane märk tõsisest neuroloogilisest kahjustusest, eriti kui need progresseeruvad või kaasneb muu neuroloogiline sümptomatoloogia 11. Kuigi antud juhul löövet ei ole, ei välista see MIS-C-d või teisi süsteemseid haigusi täielikult, kuna mitte kõik patsiendid ei esine klassikaliste tunnustega 3.

Kui esialgne uuringute pakett on negatiivne ja sümptomid püsivad >7 päeva, on tegemist palavikuga teadmata päritoluga (FUO) ja vajalik on süstemaatiline lähenemisviis korduvate kliiniliste hinnangute ja sihipäraste uuringutega 4, 5, 6.

Kratsimisega kaduv näpistav tunne võib viidata ka urtikaariale või muule nahareaktsioonile, kuid palaviku kontekstis tuleb esmalt välistada tõsisemad seisundid 12.

References

Research

Prolonged and recurrent fevers in children.

The Journal of infection, 2014

Research

Differential diagnosis of fever of unknown origin in children.

Current opinion in rheumatology, 2000

Research

The febrile child: diagnosis and treatment.

Deutsches Arzteblatt international, 2013

Research

Paresthesias: a practical diagnostic approach.

American family physician, 1997

Related Questions

How should a child with high fever and no other symptoms be evaluated and managed?
What is the appropriate workup and management for a 5-year-old boy with intermittent fever for two weeks without any apparent signs or symptoms of infection?
In a 17‑month‑old toddler with three days of fever up to 40 °C, a diffuse blanching papular rash on the trunk and limbs, erythematous throat, no focal signs, and a point‑of‑care C‑reactive protein of 41 mg/L, what is the best management approach?
What are the possible causes of fever in a 2‑year‑old child who has no upper respiratory, gastrointestinal, or vomiting symptoms?
What is the likely diagnosis and recommended management for a 5-year-old boy with recurrent upper lip swelling and transient itchy rash that resolves within 24 hours and recurs over the past 1–2 weeks?
In an older adult patient, should bilastine be used as a first‑line systemic antipruritic?
What are the Kenyan diabetes guidelines for screening, diagnosis, and management of diabetes?
What is the recommended schedule for meningococcal conjugate (MenACWY) and serogroup B (MenB) vaccines in adolescents and high‑risk individuals?
What meningococcal vaccination schedule should be given to an infant (age 2 months to 23 months), including MenACWY (meningococcal A, C, W, Y) and MenB (meningococcal B) recommendations and high‑risk considerations?
What is the appropriate workup for suspected gastrointestinal tuberculosis?
How are lactate dehydrogenase (LDH), aspartate aminotransferase (AST, SGOT), and alanine aminotransferase (ALT, SGPT) levels affected in limb‑girdle muscular dystrophy?

Professional Medical Disclaimer

This information is intended for healthcare professionals. Any medical decision-making should rely on clinical judgment and independently verified information. The content provided herein does not replace professional discretion and should be considered supplementary to established clinical guidelines. Healthcare providers should verify all information against primary literature and current practice standards before application in patient care. Dr.Oracle assumes no liability for clinical decisions based on this content.