22-aastase patsiendi jalgade krambid, mis paranevad magneesiumiga – mida veel kahtlustada?
Kuna magneesiumlisand aitab krampide vastu, tuleb esmajärjekorras välistada hüpokaltsieemia ja hüpomagneseemia, seejärel kontrollida kilpnäärmefunktsiooni ja kaaluda teisi metaboolseid häireid.
Peamised diferentsiaaldiagnoosid
Elektrolüütide tasakaaluhäired (prioriteetne)
Kuna magneesium aitab, viitab see tõenäoliselt elektrolüütide tasakaaluhäiretele:
Hüpomagneseemia – kõige tõenäolisem, kuna sümptomid reageerivad magneesiumile 1
- Võib olla seotud vähenenud imendumise või suurenenud kaotusega neerude või soolestiku kaudu
- Sümptomid: lihasnõrkus, krambid, väsimus, ärrituvus 2
Hüpokaltsieemia – peab kindlasti välistama 3, 1, 3
- Võib esineda koos hüpomagneseemiaga
- Sümptomid: krambid, ebanormaalsed tahtmatud liigutused, väsimus, ärrituvus
- Tõsised tagajärjed: krambid, südame rütmihäired, QT-intervalli pikenemine 3
Hüpokaleemia – vähem tõenäoline, kuid võimalik 2
- Seotud seedetrakti ja neerude kahjustusega
- Võib põhjustada ventrikulaarseid arütmiaid
Kilpnäärme düsfunktsioon
- Hüpotüreoidism – oluline välistada 1
- Esineb rohkem kui 1/4 täiskasvanutel teatud populatsioonides
- Sümptomid võivad kattuda elektrolüütide häiretega
- Võib olla seotud hüpokaltsieemia ja hüpomagneseemiaga 3
Muud metaboolsed müopaatiad
- Metaboolsed lihashaigused 4, 5
- Haruldased, kuid tuleb kaaluda kui krambid esinevad pingutuse ajal
- Kontraktuurid võivad esineda metaboolsete müopaatiate korral
Ravimite kõrvaltoimed
- Diureetikumid – võivad põhjustada elektrolüütide kaotust 6, 7, 2
- Fluorokinoloonid – suurendavad kõõluste ja lihaste häirete riski 8
- Teised ravimid: intravenoosne raudsukroos, konjugeeritud östrogeenid, raloksifeen, naprokseeni, teriparatiid 9
Muud seisundid
Rahutute jalgade sündroom (RLS) – tuleb eristada krampidest 3, 10, 4, 9
- Erinev kliiniline pilt: ebameeldiv tunne jalgades, vajadus jalgu liigutada
- Magneesiumi efektiivsus RLS-i korral on ebaselge 11
Idiopaatilised krambid – kõige levinum tüüp 4, 9
- Diagnoositakse pärast teiste põhjuste välistamist
- Seotud lihasvälsimuse ja närvikahjustusega
Diagnostiline algoritm
Kohustuslikud uuringud:
Hormoonid:
Neerufunktsioon:
- Kreatiniin 1
Täiendavad uuringud vajadusel:
- EKG – kui kahtlustatakse hüpokaltsieemiat (QT-intervalli pikenemine) 3
- Elektromüograafia (EMG) – kui kahtlustatakse süsteemset haigust 5
Ravi ja juhtimine
Magneesiumi asendamine
- Hüpomagneseemia korral 1, 13:
- Magneesiumoksiid 12-24 mmol päevas (eelistatavalt õhtul)
- Gelatiinikapslitest 4 mmol magneesiumoksiidi (160 mg MgO)
- Kui suukaudne ravi ei aita, kaaluda intravenoosset või subkutaanset infusiooni
Kaltsiumilisand
- Hüpokaltsieemia korral 1:
- Igapäevane kaltsium ja D-vitamiin kõigile
- Raske hüpokaltsieemia korral hormoonaktiivsed D-vitamiini metaboliidid (nt kaltsitriol) endokrinoloogi konsultatsiooniga
Ettevaatusabinõud
Liigse korrektsiooni oht 1:
- Iatrogeenne hüperkaltsieemia
- Neerukivid
- Neerupuudulikkus
Jälgimine 7:
- Kaalium peaks olema 4-5 mmol/L
- Magneesiumi kontroll püsiva või resistentse hüpokaleemia korral või kui tekivad lihasekrambid või ventrikulaarsed arütmiad
Mittemeditsiinilised meetmed
Venitusharjutused 10, 4, 9, 5:
- Esimene valik sümptomaatiliseks raviks
- Säärelihaste venitus aitab ennetada öiseid krampe
Elustiili muudatused:
Olulised hoiatused
- Ära alusta raviga enne diagnostikat – elektrolüütide ja hormoonide kontroll on kohustuslik
- Jälgi neerufunktsiooni – eriti magneesiumi ja kaltsiumilisandite kasutamisel 1
- Väldi ravimite koostoimed – magneesium võib vähendada teiste ravimite (nt kinoloonid) efektiivsust 8
- Kiniini enam ei soovitata – toksilisuse risk ja küsitav efektiivsus 9, 5