Neurosensoorse äkilise kuulmiskaotuse põhjused
Enamikul juhtudel (ligikaudu 71%) jääb neurosensoorse äkilise kuulmiskaotuse (SSNHL) põhjus idiopaatiliseks, kuid teadaolevad põhjused hõlmavad viirusinfektsioone, vaskulaarseid häireid, autoimmuunseid haigusi, traumat, kasvajaid ja ototoksilisi aineid 1.
Peamised etioloogilised kategooriad
Idiopaatiline SSNHL (71%)
Suurem osa juhtudest jääb selgitamata, kuigi on pakutud erinevaid mehhanisme nagu viirusinfektsioon, vaskulaarne puudulikkus ja autoimmuunsed häired 1.
Infektsioonid (12,8%)
- Viirusinfektsioonid: herpes simplex viirus, varicella zoster viirus, HIV
- Bakteriaalsed: Lyme'i tõbi, süüfilis, tuberkuloos
- Seeninfektsioonid
- Meningiidi korral esinevad tavaliselt kaasuvad sümptomid: peavalu, palavik, teiste ajunärvide kahjustus 2
Otoloogilised haigused (4,7%)
- Ménière'i tõbi: kõige levinum fluktueeruva kuulmiskaotuse põhjus
- Autoimmuunne sisekõrva haigus: sageli kahepoolne
- Cogan'i sündroom: võib olla kahepoolne juba alguses 2
Trauma (4,2%)
- Temporaalluu murd (võimalik Battle'i märk)
- Kohleare kontusioon ilma nähtava murduta
- Barotrauma
- Akustiline trauma 2
Vaskulaarsed/hematoloogilised (2,8%)
Kasvajad (2,3%)
- Nõuavad kujutlusuuringuid välistamiseks 2
Kahepoolse SSNHL spetsiifilised põhjused
Kahepoolne kuulmiskaotus on harv ja peaks alati äratama kahtlust teiste põhjuste suhtes 2:
- Ototoksilised ravimid: vestibulaarkaotus, ostsillopsia
- Mitokondriaalse häired: MELAS (metaboolne entsefalopaatia, laktaatsidoos), segasus, insuldilaadsed episoodid
- Geneetilised häired: võivad olla sündroomsed või mittesündroomsed
- Pliimürgistus: õppimisraskused
- Autoimmuunne sisekõrva haigus: kuulmise fluktuatsioon 2
Kliinilised punased lipud mitteidiopaatilise SSNHL-i jaoks
Järgmised tunnused viitavad spetsiifilisele põhjusele 2:
- Kahepoolne äkiline kuulmiskaotus
- Eelnev fluktueeruv kuulmiskaotus ühel või mõlemal poolel
- Fokaalsed neuroloogilised sümptomid: peavalu, segasus, diploop, düsartria, fokaalne nõrkus, ataksia, näonõrkus
- Hiljutine peavigastus, akustiline trauma või barotrauma
- Silmasümptomid: valu, punetus, pisaravool, fotofoobia
- Vestibulaarkaotus: ostsillopsia, pilgu poolt esile kutsutud või allapoole suunatud nüstagm
Oluline kliiniline märkus
Enamik SSNHL-i juhtusid on ühepoolsed; kahepoolne kaotus peaks alati käivitama põhjaliku uurimise 2. Fluktueeruva kuulmiskaotuse anamneesi korral tuleb kahtlustada Ménière'i tõbe, autoimmuunset sisekõrva haigust või hüperviskoosse sündroomi 2. CT-skaneerimist ei tohiks rutiinselt kasutada esmases hindamises 2, kuid MRI on kasulik temporaalluu või intrakraniaalse patoloogia tuvastamiseks 1.