I tüüpi diabeet võib tekkida igas vanuses, sealhulgas üle 60-aastastel, ja umbes 21% insuliinravi vajajatest täiskasvanutest, kellel diabeet diagnoositi pärast 30. eluaastat, vastab I tüübi diabeedi kriteeriumidele.
Vanuseline levik ja esinemissagedus
I tüüpi diabeeti ei ole vanuselist ülempiiri – haigus võib tekkida igas vanuses, kuigi seda peetakse traditsiooniliselt laste ja noorte haiguseks 1, 2. Tegelikult on mediaanvanus diagnoosimiseks USA-s 24 aastat, mis näitab, et märkimisväärne osa juhtudest diagnoositakse täiskasvanueas 2.
Hilise algusega I tüübi diabeedi levimus
Uuringud näitavad, et:
- 21% insuliinravi vajajatest patsientidest, kellel diabeet diagnoositi pärast 30. eluaastat, vastab I tüübi diabeedi kriteeriumidele (määratletuna raske insuliinipuudulikkusena ja kiire insuliinivajadusena) 3
- Mõned uuringud kirjeldavad I tüüpi diabeedi esinemissageduse teist tippu vanemas eas, mis on sarnase suurusega või isegi suurem kui lastel 4
- Levimus üldiselt suureneb vanusega, eriti üle 65-aastaste seas, peamiselt tänu paranenud elulemusele 5, 4
Diagnostilised väljakutsed vanemas eas
Miks hilise algusega I tüüpi diabeet jääb sageli ära tundmata
Peamine probleem on vale klassifitseerimine:
- 38% patsientidest, kellel hiljem tuvastati raske insuliinipuudulikkus, ei saanud insuliini diagnoosimise ajal 3
- Neist 47% ise kirjeldasid oma haigust kui II tüüpi diabeeti 3
- Vanemas eas on II tüüpi diabeet nii levinud, et I tüüpi diabeedi diagnoosimine on keeruline 6
Kliinilised tunnused, mis viitavad I tüübi diabeedile täiskasvanueas
Kiire insuliinivajadus on kõige tugevam ennustaja:
- 85% patsientidest, kellel hiljem tuvastati raske insuliinipuudulikkus, vajasid insuliini juba esimese aasta jooksul 3
- 47% kõigist patsientidest, kes algselt said mitte-insuliinravi, kuid vajasid insuliini 3 aasta jooksul, oli tegelikult I tüüpi diabeet 3
Bioloogilised tunnused
Hilise algusega I tüüpi diabeet sarnaneb nooremas eas tekkinud vormiga 1, 5:
- Autoimmuunsed markerid (GAD, IA-2, ZnT8 antikehad) on positiivsed 78%-l patsientidest 3
- C-peptiidi tase on madal või tuvastamatu (<200 pmol/l) 3
- HLA genotüüp (DR3-DQ2 ja DR4-DQ8) on sarnane, kuigi geneetiline riskiskoor on veidi madalam 3
Kliiniline soovitus
Millal kahtlustada I tüüpi diabeeti täiskasvanueas
Arst peaks testima autoimmuunseid antikehi ja C-peptiidi taset järgmistel juhtudel 1, 6:
- Patsient vajab insuliini 3 aasta jooksul pärast diagnoosimist
- Esinevad diabeetilise ketoatsidoosi tunnused
- Patsiendil on teisi autoimmuunseid haigusi (kilpnäärme haigused, tsöliaakia, Addisoni tõbi)
- Madal kehamassiindeks või rasvkoe puudumine
Oluline hoiatus
Mitte testida rutiinselt kõiki II tüüpi diabeediga patsiente autoimmuunsete antikehade suhtes, kuna madala esinemissageduse korral on ühe positiivse antikeha ennustusväärtus autoimmuunse diabeedi jaoks tagasihoidlik 6. Testimine on õigustatud ainult siis, kui kliiniline kahtlus on kõrge.
Vanemaealiste patsientide eripärad
Kuigi I tüüpi diabeedi ravi põhimõtted ei muutu vanusega, vajavad vanemad patsiendid 5:
- Individuaalseid glükeemilisi sihtväärtusi, arvestades kaasuvatest haigustest, habrasusest ja kognitiivsest seisundist
- Erilist tähelepanu hüpoglükeemia riskile
- Fookust elukvaliteedile ja ohutusele