Ägeda bakteriaalse gastroenteriidi (Campylobacter jejuni, mitte-tüüfne Salmonella, Shigella) antibiootikumravi
Kõige ohutum ja efektiivseim esmavalik düsenteeria või palavikuga invasiivse kõhulahtisuse korral on asitromütsiin (1 g ühekordselt või 500 mg 1x päevas 3 päeva). [1,2–2]
Otsustusalgoritm (morbidiidsus, suremus, elukvaliteet prioriteediks)
- Tõsine haiguspilt või düsenteeria (veriroe) või kõrge palavik:
- Eelista asitromütsiini (1 g ühekordne annus; alternatiiv 500 mg päevas 3 päeva). See katab FQ‑resistentsed Campylobacter, Shigella ja ka tõenäolise Yersinia/Aeromonase katvuse; lühendab haigust ja vähendab tüsistusi, samal ajal minimeerides FQ‑ga seotud riske [2–2,1–3].
- Mitte-düsenteriline, kuid mõõdukas–raske reisikõhulahtisus:
- Võib kasutada asitromütsiini ülaltoodud skeemiga; FQ (nt tsiprofloksatsiin 750 mg ühekordselt või 500 mg 2x päevas 3 päeva) on nõrgema soovitusega ja piirkondliku resistentsuse tõttu vähem eelistatud [2–1].
- Kerge vesine kõhulahtisus ilma palavikuta:
- Antibiootikumi ei soovitata; rehüdratsioon. Rifaximiini (200 mg 3x päevas 3 päeva) võib kaaluda vaid mitteinvasiivse etioloogia korral; ära kasuta, kui kahtlus Campylobacter/Salmonella/Shigella 2.
- Tõsine sepsisekahtlus või immunosupressioon:
- Alusta empiiriliselt laia katvusega (asutuse protokoll), võttes verest/roojast külvid, ja suunda asitromütsiini/sihtteraapiale, kui tekitaja selgub [1–3].
Patogeenipõhised konkreetsed valikud
- Campylobacter jejuni:
- Asitromütsiin on eelistatud kõrge FQ-resistentsuse tõttu; kasu suurim varase (<72 h) ravi korral [2–2,3].
- Shigella spp. (düsenteeria):
- Asitromütsiin esmavalik; kiire sümptomite lühenemine ja parem ohutusprofiil [2–2,1–3].
- Mitte‑tüüfne Salmonella:
- Enamik juhtumeid on iseeneslikud; antibiootikumi väldi, kui pole rasket haigust, riskifaktoreid või invasiivsust.
- Kui ravi näidustatud (immunosupressioon, raskekujuline/systemic illness, vanurid, imikud, ekstrainstestinaalne infektsioon): 3. põlvkonna tsefalosporiin (nt tseftriaksoon) või tsiprofloksatsiin; asitromütsiin on mõistlik alternatiiv resistentsusmustreid arvestades [1–3].
Tähtsad nüansid ja lõksud
- Vältida antibiootikume, kui kahtlus STEC (verikõhulahtisus ilma palavikuta või HUS‑risk): ära anna FQ, beetalaktameid ega TMP‑SMX; makroliididest puudub kasu ja võimalik kahju 1, 3.
- FQ‑dega seotud riskid (kõõluse rebend, QT, C. difficile) ning kiirelt kasvav resistentsus toetavad asitromütsiini eelistamist invasiivse kõhulahtisuse korral isegi väljaspool Kagu‑Aasiat [2–2].
- Rifaximiini ära kasuta, kui kahtlus invasiivsele patogeenile (Campylobacter, Shigella, Salmonella) 2.
- Rehüdratsioon (ORS) jääb alati baasravi; antibiootikumravi tuleb lõpetada või kohandada, kui tekitaja tuvastatud 1.
Annustamise kokkuvõte (täiskasvanu)
- Asitromütsiin: 1 g suukaudselt ühekordselt VÕI 500 mg suukaudselt 1x päevas 3 päeva 2.
- Tsiprofloksatsiin: 750 mg ühekordselt VÕI 500 mg 2x päevas 3 päeva (kasuta vaid mitte‑düsenterilise raske TD korral ja madala FQ‑resistentsuse piirkondades) [2,1–1].
- Rifaximiin: 200 mg 3x päevas 3 päeva (ainult mitteinvasiivne, mitte Campylobacter/Salmonella/Shigella) 2.
Tõendusraamistik:
- Esmase raskekujulise/düsenterilise diarröa antibiootikumravi valikuna eelistab rahvusvaheline, kõrgekvaliteediline ja ajakohane (kuigi 2017) IDSA juhis azitromütsiini; sama järeldus kordub reisikõhulahtisuse eksperdjuhistes koos üksikannuse võimalusega, eriti FQ‑resistentse Campylobacter’i tõttu, mis on nüüd laialdane [1–3,2–2].